See artikkel on järg minu toidulisandite seeria sissejuhatusele, mis pole ilmtingimata eelnevalt kohustuslik lugemine, kuid kui teema huvitab, annab see kindlasti head konteksti.
Miks üldse toidulisandeid tarbida?
Ideaalses maailmas me viibime piisavalt päikese käes ja liigume värskes õhus. Oleme ümbritseva loodusega ühenduses ja harmoonias enda hingeeluga. Meie unerütm on korras, me ei tarbi tervist kahjustavaid meelemürke ning kõik eluks vajalikud toitained omastame puhtast ja tasakaalustatud dieedist.
Ent me ei ela ideaalses maailmas. Reaalsuses on palju nüansse ja olukordi, mis allavoolu võivad tekitada puudujääke erinevates toitainetes: läbimõtlemata kalorite piiramine, keskkondlikud stressorid, ebasoodsad elustiilivalikud ja muud kaasaegse elustiiliga kaasnevad stressorid nagu su nutitelefoni ekraan (mis häirib su kronobioloogiat), või lõputud tööülesanded ja tähtajad.
Kõigest sellest tulenevalt su keha lihtsalt vajab rohkem toitaineid, kui tavatoit pakkuda suudab.
Lubage mul nüüd selgitada, millest tekib kehal vajadus toidulisandite järele ning miks on kvaliteetsed ja targalt valitud toidulisandid tähtis osa kaasaegsest tervist edendavast eluviisist.

Vikipeedia arusaam asjast
Toit on vähem toitev
Aastakümnete jooksul on meie toitude toitainete sisaldus langenud. Süüdlasteks on nimetatud pinnase viljakuse ammendumist, sordiaretust, süsihappegaasi tõusu atmosfääris ja ebasoodsaid toidu käitlemise ning põllumajandusmeetodeid, ent tõenäoliselt on süükoorem jagatud.
Kõrge süsihappegaasi sisaldus atmosfääris paneb taimed kiiremini kasvama. Esimesena moodustuvad taimedes suhkrud ja tärklis ning alles seejärel teised toitained nagu valgud, rasvad ja antioksüdandid. Kuigi süsihappegaas on taimedele eluks vajalik, võib liiga kõrge CO2 tase atmosfääris, lisaks (ja näiliselt) positiivsetele mõjudele, hoopis vähendada nendes leiduvaid väärtuslikke toitaineid. (1)
Uuringud, mis on jälginud kaasaegsete põllumajandusmeetodite ja väetiste mõju pinnastikule, on leidnud, et enamus pinnastikust on tänapäeval võrdlemisi ammendatud vitamiinidest, mineraalidest ja antioksüdantidest. (2) Võiks arvata, et probleemi lahendus on tarbida vaid orgaanilist toodangut, ent vastukaaluks muudele kasuteguritele, on mõningad orgaanilist ja mitte-orgaanilist toitu võrdlevad uuringud leidnud, et nende toiteainesisaldusel ei ole suurt vahet. (3-6) Lisaks, enamus inimajaloost (ja eelajaloost), tarbisid meie esivanemad kvaliteetseid prebiootilisi kiudainerikkaid süsivesikuid (näiteks nüüdseks väljasurnud metsikuid mugulaid), mis tagasid soodsa keskkonna heade bakterite arenguks mikrobioomis.
Seevastu põhineb tänapäeval enamjaolt järgitud lääne toitumine rafineeritud madalakvaliteedilistel tärkliserikastel teraviljadel. Pidev töödeldud ja rafineeritud tärkliserikaste süsivesikute (jahu, suhkur ja teraviljad) tarbimine võib esile kutsuda märkimisväärset fermentatsiooni soolestikus, veresuhkru kõikumisi ja glükeemilist varieeruvust. (7, 8) Isiklikule ja lähedaste kogemustele põhinedes lisan, et tihtipeale inimesed isegi ei mõista, et neil midagi valesti on. Probleemi märgatakse alles siis, kui see millekski tõsisemaks areneb.

Inimeste ettekiujutus hommikusöögist
Sarnaselt, tavalised poelettidelt leitavad loomsed tooted sisaldavad näiteks vähem põletikuvastaseid oomega-3 rasvhappeid, kui samade toodete metsikud või vabalt peetud toiduallikad. (10, 11) See on ka üks põhjus miks valdaval osal lääne dieeti järgivatel inimestel on oomega-3 ja 6 rasvhapete tasakaal paigast, mis omakorda veel enamgi edendab kroonilist põletikku. (12-18)
Vananedes omastad vähem
Laste luude ja kudede terve arengu toetamine on meile lausa iseenesestmõistetavalt oluline. Kui vanemad ei anna oma järglastele multivitamiine, siis mõnes ringkonnas on tegu väärkohtlemisega võrdväärse süüteoga (piltlikult). Aga sama tähtis on toetada tervislikku vananemist.
Ajapikku väheneb keha võime omastada eluks vajalikke toitaineid. (19) Ühtlasi, paljud retseptirohud, mida kasutatakse vananemisega seotud haiguste raviks, pärsivad seda veel enamgi. Seetõttu on toidulisandite tarbimine oluline ka vanematele inimestele. (20-27)

Arvatavasti tarbib ka toidulisandeid
Kuigi puudub konsensus õige keha D-vitamiin taseme suhtes, on turvaline väita, et meie päikesevaeses regioonis ei saa me seda piisavalt. Isegi kui me suvel kohvikut külastades õues istume või hommikul esimese asjana päikest püüdvale jalutuskäigule lähme, ei ole see siiski samaväärne sellega, mida meie välitingimustes elavad esivanemad kogesid. Eriti kehtib see vanematele inimestele, kes kipuvad rohkem aega toas veetma.
Ebasoodsad toidukäitlemise meetodid
Kaasaegsed saagikoristuse, transpordi, töötlemise ja hoiustamise viisid vähendavad meie toitudes olevate toitainete sisaldust.
Toitude toiteväärtust mõjutab muuseas ka temperatuur ja valgus. Näiteks, on uuringud leidnud, et valedel tingimustel (antud juhul toatemperatuuril) hoitud õunades väheneb C-vitamiini sisaldus nädala jooksul kuni 70% võrra. (28)
Taimed, mille kasvatamisel on kasutatud kaasaegseid väetiseid, võivad sisaldada oluliselt vähem mikrotoitaineid võrreldes taimedega, mis on kasvatatud rohkem traditsiooniliste põllumajandusmeetoditega. (29) Ja nende taimede toitainete sisaldus langeb veel enamgi tarneahela jooksul, kui neid laiali transporditakse ja need poelettidel istuvad.

Aasta vanused õunad
Tundub ju intuatiivselt loogilisena, et värskelt korjatud õunad on tervislikumad ja toitvamad, kui need mis sa talvisel ajal kaubanduskeskusest ostad? See sama kaubanduskeskuse õun, mida on tõenäoliselt töödeldud sünteetiliste taimekasvu regulaatoritega (näiteks 1-methylcyclopropene) ja võib tegelikult olla kuni aasta vanune. (30, 31)
See tähendab, et koostöös kõikide teiste kasutuses olevate säilitusainetega, võib su toidu toitainete biosaadavus olla vähenenud. Ja lõppudelõpuks su keha toitainevajadus tõuseb veel enamgi, et tulla toime sisse söödud sünteetiliste lisaainete töötlemisega. (32)
Kõikvõimalikud saasteained keskkonnas
Me oleme pidevalt mõjutatud kõiksugu toksiinide poolt: saastunud vesi ja herbitsiidid, pestitsiidid, fungitsiidid ning teised kemikaalid meie toiduvarudes. Keskkondlikud ja õhus levivad saasteained, nagu lagunenud plastik ning vingugaas, elavhõbe ja plii. Et vältida vabade radikaalide teket ja võidelda sinu metabolismi ning immuunsüsteemi ründavate toksiinide vastu, tõuseb kõige sellega toimetulekuks sinu keha vitamiinide, mineraalide ja toitainete vajadus.
Trennis kulub rohkem
Kuna sportlased ja aktiivsed inimesed kasutavad rohkem hapnikku ja energiat, vajavad nad sellevõrra rohkem toitaineid.
Üksnes soovitatud kogustes toitainete tarbimine võib piirata sinu sportlikku jõudlust. Siinkohal on oluline mõista, et soovitatud kogused on suhteliselt abstraktsed tuletised, mis on ühtlasi minu järgmise artikli teema.
Seega, kui sa harrastad intensiivseid treeninguid, läbid triatlone, takistusjooksusid, või tõstad suuri raskusi, siis su keha suurenenud toitainete vajadus tähendab, et sa peaksid mõtlema ka vastavatele toidulisanditele.

Pildipangast leitud trennipilt
Mis edasi?
Ei ole kunagi liiast rõhutada, et tarbima peab targalt.
Toidulisandid ei ole esimene allikas mille poole toitainete puuduses pöörduma peaks. Alati tuleb eelistada päris toitu, aga nagu me artikli alguses rääkisime, ei ela me ideaalses maailmas ja kõikide toidulauad ei ole (ühel või teisel põhjusel) ideaalsed.
Lõppude lõpuks ei ole toidulisandite tarvitamise vajadus tingitud ühest konkreetsest süüdlasest. Kõik eelnevalt mainitud tegurid kuhjuvad, ja see on nende ühendatud mõju, mille põhjusel on kvaliteetsed ja targalt valitud toidulisandid möödapääsmatu osa täisväärtuslikust optimaalsust edendavast toitumisest.
Ja taaskord, kuna toidulisandid on petlikult keeruline turg mida navigeerida, lisasin oma eelmise artikli lõppu õpetuse, mismoodi kvaliteetset toiudulisandit tuvastada. Ja alati on variant ka külastada Soovitused rubriiki, kus ma pidevalt uuendan nimekirja oma enda valideeritud ja järele proovitud toodetest.
Kui tunned, et mu artiklid on väärt lugemist ja tahad julgustada mind veel rohkem aega ja energiat sellesse projekti suunama, oleksin väga tänulik, kui liituksid lehe allosas minu uudiskirjaga. Luban, et ei spämmi ning, et hakkan edastama maksimum korra nädalas sisukat ja põnevat infot.
Viited
- https://cfaes.osu.edu/news/articles/higher-carbon-dioxide-levels-prompt-more-plant-growth-fewer-nutrients
- https://link.springer.com/article/10.1007/s11270-017-3392-7
- https://nutritionfacts.org/2017/04/13/organic-versus-conventional-which-has-more-nutrients/
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24968103
- https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/01448765.2011.648726
- https://annals.org/aim/article-abstract/1355685/organic-foods-safer-healthier-than-conventional-alternatives-systematic-review
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3402009/ (Veidi aegunud, osad asjad millele viidatakse on ümber lükatud)
- https://link.springer.com/article/10.1007/s12170-013-0293-1
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4543190/
- https://ods.od.nih.gov/factsheets/list-all/Omega3/
- https://doi.org/10.1017/S0007114515005073
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5339522/
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26950145
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/3578100
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10901194
- https://scialert.net/abstract/?doi=ijbc.2016.1.6
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6269634/
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6462983/
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK51837/
- https://doi.org/10.1016/j.jcgg.2015.05.003
- https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/gps.388
- https://www.nature.com/articles/1601623
- https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0899900704002709
- https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140673695921133
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4110863/
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5874849/
- https://www.health.harvard.edu/staying-healthy/are-your-medications-causing-nutrient-deficiency
- https://www.researchgate.net/publication/224975146_Effect_of_different_periods_of_ambient_Storage_on_chemical_composition_of_apple_fruit
- https://www.researchgate.net/post/Organic_or_Chemical_Fertilizers_Which_emit_higher_nutrients_kg_ha_to_surface_waters
- https://agresearchmag.ars.usda.gov/2007/oct/apples
- https://web.archive.org/web/20070314085812/http://www.foodanddrinkeurope.com/news/ng.asp?id=64546-sainsbury-s-apples-smartfresh
- https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/1541-4337.12065 (Kirjeldab olukorda, kuid ei ole üksik põhjapanev analüüs. Probleem laialt levinud ja selle mõistmine vajab täiesti eraldi teemasse sukeldumist.)