Warning: Memcached::addServers(): could not add entry #2 to the server list in /home/customer/www/blog.andripeetso.com/public_html/wp-content/object-cache.php on line 465
Kuidas valida õige toidulisand? | Andri Peetso

Kuidas valida õige toidulisand?

Andri Peetso

10-minutiline lugemine

Antud artikkel on esimene minu tulevases toidulisandite seerias, mille eesmärk on jagada praktilisi teadmisi toidulisanditest, omal nahal kõike järele proovinud inim-katsejänese perspektiivist.

Toidulisandi eesmärk on tagada tarbijale mikrotoitaineid, mida nad ei pruugi erisugustel põhjustel oma tavatoidust piisavas koguses omastada. Toidulisand võib olla vitamiinid, mineraalained, aminohapped, rasvhapped, supertoidud, arsti poolt kirjutatud retseptita rohud, või muud potentsiaalsete kasuteguritega ained, mida saab tarbida tablettide, kapslite, vedelike, pulbrite, või muul kujul. 

Edasi minnes eeldan, et minu targad lugejad on kõige eelnevaga kursis ja, et nad on ka teadlikud, et toidulisandid ei ole asendus tasakaalustatud tervislikule toitumisele.

Minu kollektsioon, kõik pole pildil.

Minu vaimustus toidulisanditest on kulukas hobi, ent kohtlen seda kui investeeringut oma tervisesse ja produktiivsusesse. Ja kui ma kõike enda peal järele ei proovi, siis kuidas ma tean, mis päriselt toimib?

Aastate käigus olen õppinud navigeerima korrumpeerunud toidulisanditööstuse maastikku ja avastanud erinevaid taktikaid, kuidas eristada väärt toodet ebakvaliteetsest.

Ühtlasi mõistan, miks, ka professionaalide seas, suhtumine toidulisanditesse kahte leeri jaguneb. 

Ent üldiselt olen seisukohal, et tulihingeline vastasseis tuleneb paarist fundamentaalsest arusaamatusest ja reguleerimata tööstuse halvast mainest.

Leian, et hea koht alustamiseks ongi rääkida sellest keerukast tööstusest.

Metsik Lääs

Kuna toidulisandid on enamasti reguleerimata turg, võrreldakse seda olukorda tihti Metsiku Läänega. Reguleeritud on, mis kasutegureid tootel reklaamida võib, kuid toodetel endal puudub igasugune kvaliteedikontroll ja järelvalve.

Kuna tööstuslikul skaalal tootmine on palju efektiivsem ja soodsam, on valdav osa tänapäeval toodetud toidulisanditest ja vitamiinidest sünteetilised. 

Ka kõige harilikuma vitamiini tarneahelas, toorainest apteegiletini, on kuni 20 lüli. Juhul kui sellel ettevõttel ei ole sätestatud ülikarmid kvaliteedikontrolli meetodid alustades tooraine kontrollist kuni tarneahela viimase lülini (sh. apteeki transport ja sealsed hoistamistingimused), on tõenäoline, et toodet müüv ettevõte ise ei tea, kus kõik nende toorained pärinevad. Enamasti pärineb kõige soodsam toorme Hiinast, mis on regulatsiooni vaatenurgast must auk. 

Aga kuidas sa tead, kas antud ettevõttel on ülikarm kvaliteedikontrolli protsess? 

Nad ütleksid sulle seda. See väide oleks kindlasti üks nende turunduse trumpkaart.

Kuna turg on reguleerimata, ei ole enamus maailmariikides tootjad isegi kohustatud oma tooraineid kontrollima.(1, 2) Isegi kui seda tehakse, siis vitamiinide puhul on tegeliku bioaktiivse toimeaine vajadus niivõrd väike, et enamus tabletist moodustab teised tootmisprotsessis juurde segatud lisandid ja sideained. 

Ekraanitõmmis Thorne Research kodulehelt

Nendeks võivad olla inaktiivsed täiteained nagu tselluloos, suhkur, riisijahu, ja värv- ning lõhnaained. Kõik sõltub muidugi lõppproduktist, kuid selline on enamus sünteetiliste vitamiinide tootmisprotsess. Seejärel pakendatakse ja bränditakse kõik eristamatud vitamiinid ning saadetakse poe- ja apteegilettidele müüki.

Kui ettevõte soovib väita, et tema toodang on kodumaine, siis tegelikkuses ei pea ükski tooraine pärinema Eestist — sama on olukord suuremas osas teistes riikides. Samuti, kui soovid väita, et su toode on naturaalne, siis enamus regulaatoreid pole defineerinud, mida “naturaalne” tähendab. Seetõttu võib su toote pakend väita, et tegu on “naturaalse” tootega, aga ometi sisaldada ainult sünteetilisi koostisosi.

On läbi viidud hulga uuringuid, milles on laboritestidega leitud, et toidulisandid ei sisalda lubatud aineid. Väga sagedased on ka olukorrad, kus testitud tooted sisaldavad reklaamitud aineid valedes kogustes, koos suure koguse täiteainetega, millest mõningad on täiesti ebavajalikud või lausa illegaalsed.(3, 4, 5)

Ärimudelid on erinevad, ent väga suure tõenäosusega ei ole pakendil olev ettevõte tegelikult ise oma tooraine tootja. Sünteetiliste ainete puhul võib isegi väita, et ükski bränd ei ole ise oma toormet tootnud. Toidulisanditega tegelevad ettevõtteted, kelle kaubavalik on lai, lihtsalt ostavad kokku vajaliku tooraine ja segavad ning pakendavad selle oma äranägemise järgi. Tihtipeale ei tehta isegi seda, vaid kasutatakse välist tootmist. Enamus tootjaid pakuvad oma kaupa brändimata kujul ning sina ja mina võime seda ilma igasuguse kvaliteedikontrollita oma kaubamärgiga edasi müüa. Ja tootjate leidmine on lihtsamast lihtsam. Alibaba.com lehelt saab täiesti olematu hinna eest tellida mistahes aineid oma logoga. 

Kahjuks on valdav enamus tooteid turul just nende halvemate variantide teel valminud ning ega apteegid ega looduspoed oma esindatud kaubamärkidele taustakontrolli ei tee. 

(ja kui teeksid, oleks see taaskord nende turunduse trumpkaart)

Vabalt võis olla

 

Spordimaastikul ei ole võõrad olukorrad, kus profisportlased testivad positiivselt dopingule, kuna apteegiriiulilt pärit multivitamiin või kaubanduskeskusest ostetud valgupulber oli saastunud samadel liinidel toodetud keelatud ainetega.(6, 7, 8)

Isegi vastutustundlikud tootjad ja loodussõbralikud paleo öko vegan supertoidud ei ole alati turvalised. Tihtipeale on nendega isegi risk suurem. Kuna toidulisandeid ja supertoite võib hakata tootma ja müüma igaüks, esinevad ohtlikud vead puht kogematusest, mitte pahatahtlikkusest. Siinkohal paistavad reguleerimata turu vead eriti hästi välja. Toidulisandite kaubamärke omavad ettevõtjad on kirjeldanud juhtumeid oma äris, kus nad soovivad, et tootjad kasutaks nende tootes kindlat kõrgekvaliteedilist ainet, ent hiljem tuleb välja, et on salaja kasutatud odavat asendusainet. Olen teadlik ühest spetsiifilisest olukorrast, kus tootja tellis edasimüüjale ettenäitamiseks õige aine, aga enne tootmist alustades saatis selle tagasi ja asendas selle Hiinast soetatud odava asendusainega. Kui hiljem probleem esile tuli, viitas tootja vaidlustel vastutust eitades lihtsalt originaalsele ostuarvele.

Ehk halvimal juhul pole toidulisandi müüjal endal õrna aimugi, mida nende toode täpselt sisaldab. See kõik teeb toidulisandite tarbimise riskantseks ning kokkuvõttes võib see su tervisele teha rohkem kahju kui head.

Nüüd ehk mõistad, miks on tõenäoline, et sa tarbid ebakvaliteetseid tooteid. 

Eksid, kui arvad, et kuna sa vitamiine ei tarbi, siis kogu eelnev teave on sulle väheoluline. Isegi kui sa ei neela toidulisandeid tableti kujul, siis tõenäoliselt sööd sa sisse sünteetilisi vitamiine muude toitudega. Süüdlasteks on kõiksugused rikastatud toidud: hommikuhelbed, batoonid, margariin, piimad, mahlad, saiad, spordijoogid, jne. Kogu eelnev jutt kvaliteedi teemal peab ka nende puhul paika.

Toidulisandite kaitseks

Tervise Arengu Instituudi leht toitumine.ee kirjutab toidulisanditest järgnevalt:

“Ekslikult on kujunenud arusaam, et toidulisandid moodustavad meie igapäeva elu loomuliku osa. Arvatakse, et ilma täiendavate vitamiinide ja mineraaltoitaineteta ei ole tervislik eluviis võimalik. Põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Siret Dreyersdorff selgitab Maablogis, mida peaks teadma enne toidulisandi ostmist ja tarbimist. 

Sageli tarbitakse toidulisandeid, et kompenseerida ebatervislikku toitumist, millele omakorda tuuakse ettekäändeks kiire elutempo. Nii võib toidulisandite tarbimisest saada kiiresti harjumus. Samas ei asenda toidulisandid tervislikku toitumist ja nende eesmärk on tavatoitu vaid täiendada. Toidulisandites võivad esineda vitamiinid, mineraaltoitained, aminohapped, kiudained, pre- ja probiootikumid, rasvhapped, taime- ja ürdiekstraktid.”

Ma kohe üldse ei nõustu väitega, et “sageli tarbitakse toidulisandeid, et kompenseerida ebatervislikku toitumist”. Mulle on pigem jäänud mulje, et inimesed kes toituvad ebatervislikult, ei vaevu toidulisandeid tarbima – see ju ei ole nende prioriteet. Leian, et pigem tarvitab toidulisandeid terviseteadlik inimene, oma juba tervisliku toitumise täiendamiseks. Üldsuse seas näib mulle, et levinum on arusaam, et toidulisandid on otstarbetu kulu. 

Kuna sa juba loed seda, siis vean kihla, et sina, nagu ka mina, teed trenni, sööd piisavalt juurikaid, prioritiseerid head und, jood piisavalt puhast vett ning veedad võimalikult palju aega õues päikese käes. Sa oled intelligentne, hästi terviseteemadega kursis inimene, kes on endaga tööd teinud ja tunned uhkust oma kirglikkuse üle tervislikult elamise, toitumise, teaduse ja spordi valdkonnas. Aga kui see kõik on tõsi, siis miks peaksid üldse tahtma toidulisandeid tarbida? Kas tervislik ja puhas eluviis ei anna sulle piisavalt vitamiine, mineraalaineid ja antioksüdante?

Tundub suht tervislik pilt

Saan täiesti aru: toidulisandite maastik on keeruline (eriti pärast eelmise peatüki lugemist), tablettide neelamine on tüütu ja nüüd tuleb välja, et need võivad lausa ohtlikud olla. Miks siis üldse kaaluda neid süüa?

Pakun mõtteaineks veidi teistsugust perspektiivi.

Meie kaasaegses, postindustriaalses ühiskonnas toksiinidest saastatud elustiil vajab rohkem toitaineid, kui tavatoit meile pakkuda suudab.

On korduvalt tõestatud, et tänapäevase elu pidevad stressorid, alustades raskemetallide saastusest, kuni sünteetiliste kemikaalide ja sensoorse ülekoormuseni, tõstab sinu keha vitamiinide, mineraalide ja antioksüdantide vajadust.(9) Meie keha kasutab neid toitaineid toksiinidest puhastamiseks ja kehas DNA -d kahjustavaid vaba radikaalide moodustamise vältimiseks.

Seda kontsepti aitab raamistada ka huvitav uuring, mis jälgis, et turniiride ajal põletavad malemeistrid ainuüksi aju tööst kuni 6,000 kcal päevas. See keskmise inimese kolmekordne päevane energiavajadus – isegi suurem kui enamik profisportlastel.(10)

See kõik tähendab, et isegi kui sa sööd tervislikku, toiteainerikast toitu, on tõenäoline, et sa ei saa kätte kõiki toiteaineid, mida su keha vajab. 

Ja tervislik toit on samuti väga keeruline mõiste. Enamik inimesei peab oma dieeti tervislikuks, ometi tarbivad regulaarselt söögikõlbmatuid rääsunuid õlisid ja kordades üle riiklike soovituste suhkrut. 

Näiliselt on mõistlik seisukoht, et kõik vajalikud toitained tuleks omandada toidust. Et toidulisandite tarbimise asemel peaksime lihtsalt rohkem sööma. Ent kalorite piiramise kasutegurid on teaduslikult tugevalt kehtestatud. Sest lisaks kõikidele seonduvatele kasuteguritele, on kalorite piiramine ka ainus teaduslikult tõestatud viis pikaealisuse soodustamiseks, kõikides organismides.(11, 12) See väide laieneb ka perioodilisele paastumisele.(13)

Siit ka taaskord toidulisandite tähtsus: nad võimaldavad meil omandada piisavalt eluks vajalikke toitaineid ja samal ajal edendada oma tervist kasutades strateegiaid nagu perioodiline paastumine või kalorite piiramine.

Väide, et toidulisandid ei moodusta meie igapäeva elu loomulikku osa on samuti ekslik. Esiteks, kuidas sa defineerid loomulikku osa? Kas esivanemate käitumise põhjal? 

Inimesed on tarvitanud toidulisandeid kogu oma pika ajaloo jooksul. See, et meie esivanemate ained ei olnud tableti sees, ei tähenda, et tegu ei olnud toidulisanditega. Iidsed toidulisandid olid kõiksugused juured, seemned, lehed ja kontsentreeritud õlid. Lisaks, kuna meie esivanemad olid loodusega rohkem ühenduses kui meie, puutusid nad kokku rohkema mustusega. Sellel olid küll omad miinused, ent selles samas mustuses peitusid ka mitmesugused kasulikud mikroobid ja probiootilised organismid, mida tänapäevases steriilses ühiskonnas lihtsalt enam ei esine.(14, 15, 16, 17, 18) Selleasemel tarbime meie tänapäeval tabletikujul teistsuguseid probiootikume.

Kõiksugu loomad, putukatest šimpansideni, tarbivad sarnaselt inimestele ravimtaimi toidulisanditena.(19, 20) Näiteks, teatud tõugud, kes kui nakatuvad parasiitidega, söövad teadlikult enda ravimiseks mürgiseid taimi. Sipelgad tõrjuvad mikroobe ja baktereid tassides oma pesadesse kuusevaiku. Mitmed teised loomaliigid söövad savi, et võidelda maoärritustega.

Lõppude lõpuks on vitamiinide, mineraalainete ja ka nootroopiliste ning psühhedeelsete ainete tarvitamine ajalooliselt austatud naturaalne viis oma enda keha ja aju võimendamiseks. Kuigi paljud vaidleksid vastu, et su aju peab ilma selle kõigeta hästi töötama, siis hinnates seda esivanematelt päritud tarkuse ja moodsa teaduse poolt ühendatud vaatenurgast, peaksin ma, kogu oma lugupidamisega, mitte nõustuma. 

Kuidas tuvastada kvaliteeti?

Kvaliteetsete toidulisandite määramine ei ole keeruline protsess, ometi veidi tülikas.

Esiteks, toode mida sa osta tahad peab olema bioaktiivne, et garanteerida terapeutilist potentsiaali.

Mida pead veel jälgima on:

  • Mida toode sisaldab (bioaktiivsed ained, mida sul vaja on, mis teevad selle toote kasulikuks)
  • Mida toode ei sisalda (raskemetallid, täiteained, kaheldava väärtusega lisaained)

Seda informatsiooni on tootjal väga lihtne välja uurida. Objektiivne kolmanda osapoole testimine ei ole kallis ega aeganõudev protsess. 

Kahjuks eelistavad paljud müüjad ebamääraske informatsiooni kasuks, ei avalda detaile, ega testi oma tooteid. See tähendab, et tarbijatel pole õrna aimugi mida nad ostavad ja kas toode on üldse turvaline või mitte. 

Kuldne reegel on, et usalda etiketti, mitte pakendit.

Turunduseesmärkidel eelistavad müüjad rõhutada pakendil objektiivse teabe asemel märksõnu nagu orgaaniline või, et toode sisaldab ainult naturaalseid koostisosi. Nagu eelnevalt rääkisime on tegu on petlike väidetega. Objektiivsete omaduste näitamiseks kasutatakse toiduainete etiketti, mitte kodulehte, pakendit, ega voldikut. 

Orgaaniline ei tähenda ilmtingimata kvaliteeti. Võimalikud seonduvad ohud, nagu kõrvalised saateaineid, on üldiselt kaetud kolmandate osapoolte kontrollides.

Kui müüjal puuduvad vajalikud detailid ja objektiivsed kontrollid, siis tähendab see, et tema tooted on kaheldava väärtusega ning targem oleks neid vältida. Mitte ükski terve mõistuse juures müüja ei jätaks häid kontrollitulemusi avaldamata. 

Ära lase madalal hinnal ennast petta. Kasulik toode eeldab ranget kvaliteedikontrolli ja rangeid töötlemise protseduure. Selliseid, mida madalalt hinnastatud tooted endale lubada ei saa. Kui teadlikult jälgima hakkad, võid märgata, et madalakvaliteedilistel toodetel puuduvad selged spetsifikatsioonid ja/või kolmandate osapoolte kontrollide tulemused. 

Kui kahtled, siis küsi. 

Saada ettevõttele kiri ning uuri: 

  • Milliseid kvaliteedikontrolli eeskirju nad jälgivad?
  • Mitu sammu on nende tarneahelas? 
  • Mis aineid nad kasutavad oma tootmisprotsessis?
  • Kuidas nad testivad oma toote efektiivsust? 
  • Kas neil on läbi viinud kolmandate osapoolte testimisi?

Kui nad ei suuda vastata su küsimustele, või annavad ümaraid vastuseid, nagu näiteks:

“Oleme hetkel tegemas enda tootmisele ISO22000 sertifikaati ja meie jaoks on kõik ka Teiepoolt esitatud küsimused seal päevakorras ja täpsemalt lahendamisel. Meie jaoks on oluline toorainete kvaliteet ja igapäevaselt me teeme tööd antud teemadega.”

Siis lihtsalt ärge kasutage nende tooteid. Ei ole väärt oma tervisega riskida. 

Kuna toidulisandid ja kogu see turg on mulle väga huvitav, siis olen siia samale kodulehele loonud Soovitused kategooria, kus olen kokku kogunud oma isiklikult valideeritud tootevaliku. Kui otsustad soetada meelepäraseid tooted läbi minu viidete, saan ma iga müügi pealt väikese vahendustasu. Aga sinu jaoks toote hind ei muutu, vahetevahel võid isegi allahindluse saada. 

Kui ma soovitan mingisugust toodet, siis võid kindel olla, et olen seda ise kasutanud, selle valideerinud ja, et ma tõesti soovitan seda toodet.

Minu prioriteet on pakkuda väärtuslikku teavet, et aidata kaasa sinu tervise, heaolu, teovõime ja pikaealisuse positiivsele arengule ning ma jagan ainult tooteid ja teavet, mis täidavad seda eesmärki.