Warning: Memcached::addServers(): could not add entry #2 to the server list in /home/customer/www/blog.andripeetso.com/public_html/wp-content/object-cache.php on line 465
Kas su joogivesi on päriselt puhas?

Kas su joogivesi on päriselt puhas?

Andri Peetso

10-minutiline lugemine

Tänu veele saab meie planeedil eksisteerida elu, aga vaatamata selle olulisusele, on (sarnaselt hingamisele) vesi meile väga iseenesestmõistetav. 

Me teame, et elus püsimiseks peame vett jooma ja meil on ähmane ettekujutus, mida kõike see meile head teeb, aga ometi me ei tea peaaegu midagi muud sellest elu andvast ainest. 

Enne kui pragmaatilistesse tervise teemadesse sukeldume: kui hädavajalik puhas vesi tervisele on, miks kraanivesi ei ole puhas vesi ja kuidas seda õigesti puhastada, peame esmalt ühe suure väärarusaama ümber lükkama.

Vesi ei ole lihtsalt H2O

Teeme ühe kiire tehnilise kõrvalpõike.

Koolis õpetati sulle, et vesi on H2O, aga see pole päris tõsi.  

Kui me just ülimalt kergekäeliselt seda teemat ei käsitle, siis üksikul H2O molekulil ei ole mitte ühtegi jälgitavat omadust, mida me seostame veega.

Kui me oletame, et meil on klaas vett, mis on nii puhas kui teoreetiliselt võimalik, siis selle keemiline moodustis on midagi H2O, OH-, H3O+ laadset. Reaalsuses see muidugi sisaldaks veel hulga seotud ja vähem levinud ioone. Aga isegi selline selgitus on liigne lihtsustamine, sest meil ei ole võimalik nii puhast vett kuskilt saada.

H2O idee põhineb sellel, et kui me vaatame, millest vesi koosneb, siis saame jälgida ligikaudu 2:1 suhtes vesiniku ja hapniku aatomeid.

Tegelikult on see taaskord märksa keerulisem teema. Sest see H2O võiks sama hästi olla ka D2O või üldse HDO. Need on põhimõttelt sama molekul, nad on tehtud samadest elementidest, ent erisugustest isotoopidest.

D tähistab Deuteeriumi (2H) ehk rasket vett. Keemikutele ja füüsikutele võib muljet avaldada fakt, et deuteeriumi aatommass on 2 korda suurem kui vesinikul. Ja tervishoiu taustaga inimestele võib huvi pakkuda deuteeriumi roll meie tervises ning deuteeriumi vaene vesi, mis on kõik väga põnev teema omaette.

Kui vee omadus, mida me jälgime, on lahustuvus, siis on nad tõepoolest identsed molekulid. Aga kui me tahame mõõta näiteks keemispunkti, siis võrreldes vesiniku ja deuteeriumi aatommasse, on ilmselge, et tegu on kahe väga erineva ainega.

Mida see kõik tähendab?

See tähendab, et vesi ei ole lihtsalt vesi. Vesi täidab palju keerulisemat, huvitavamat, võimsamat ja olulisemat bioloogilist rolli, kui esmapilgul tundub. 

Avasin seda teemat, et tulevastes artiklites selle juurde tagasi viidata, kui näiteks vesinikuga rikastatud, deuteeriumi vaesest või EZ veest (vee neljandast seisundist) juttu teeme.

Puhas vesi on su tervisele hädavajalik

Inimese keha koosneb volüümilt 60-75% ulatuses veest. 

Veel märkimisväärsem on, et kuna veemolekulid on niivõrd väikesed, et kui sa loeksid kõik kokku kõik molekulid oma kehas, siis 99% nendest oleks vesiniku molekulid.  

Neid fakte silmas pidades on lihtne mõista, miks on puhta vee joomine nii tähtis meie tervisele ja üldisele heaolule. Ometi tundub mulle, et Läänemaailmas ei suudeta tihtipeale oma terviseprobleeme joodava vee kvaliteediga seostada.

Me lihtsalt usaldame, et kraanist tulev vesi on puhas ja, et see ei saa meie tervist kahjustada. 

Tegelikkus on, et kraanivee kvaliteedi normid ja järelvalve on ideaalist kaugel. Kraanivesi ei ole nii puhas ja ohutu, kui seda propageeritakse. Seatud standardites on sätestatud aktsepteeritav saasteainete hulk, aga see, et regulatsioonid aktsepteerivad sinu joogivees teatud hulka saasteaineid, ei tähenda, et need sinu tervist ei mõjutaks. Sageli ei vasta kraanivesi isegi nendele standarditele.

Terviseameti lehel on Tallinna veekvaliteedi üldhinnang “mittevastav”.

Tegu on levinud väärarusaamaga, et kuna kraanivee eest vastutab valitsus, siis on see piisavalt puhas joomiseks—tegelikult pole see nii. 

Kogu munitsipaalselt puhastatud veest tarbitakse ainult 1% joomiseks või söögi valmistamiseks. Ülejäänud 99% kulub vetsude, pesumasinate, duššide, vannide, kraanide ja lekete peale, mistõttu ei ole majanduslikult mõistlik kogu kasutuses olevat vett piisavalt hästi filtreerida. Seetõttu on kõige otstarbekam puhastada joogivett selle kasutuspunktis. 

Veepuhastus on endiselt suur väljakutse kõikjal maailmas: tehnoloogia tõhusus, energiakulu, üldine maksumus, mis keemiat kasutada, jm.

Näiteks üks Tallinlastele teemakohane veepuhastuse dilemma on kloor. Ühest küljest kaitseb joogivette kloori lisamine meid mitmesuguste veesüsteemides pesitsevate haigustekitajate eest, ent teisest küljest kaasnevad kloori kasutamisega vähki ja teisi terviseprobleeme tekitavad desinfitseerimise kõrvalproduktid

Desinfitseerimisvahendeid vähendadas võib vee kaudu rohkem haigusi levima hakata, aga uute töötlusprotsesside lisamine tõstab tunduvalt vee hinda. Ajalugu on näidanud, et standardid ei parane enne, kui ühiskond seda ei nõua.

Aga normidega sätestatud saasteainete kogus on ju väike ja ei ole ometi kahjulik? 

Üks klaas vett ei tekita sulle tõepoolest suurt kahju—seda muidugi sõltuvalt saasteainest.

Ja kuigi iga klaas sisaldab vaid väikeses koguses saastet, millega su immuunsüsteem probleemideta hakkama saab, siis mitu klaasi sa jood nädalas, kuus, aasta jooksul? See on pidev tervist kahjustavate saasteainete vool sinu organismi. 

Peavalud, külmetus, kõhubakter, võivad kõik olla seotud ebapuhta vee joomisega. 

Aga need on akuutsed hädad. Tõeline probleem on pikaajaline toksiinide kogunemine ja nendest tulenevad sügavamad süsteemsed kahjud. 

Oma eelmistes artiklites olen maininud, et me oleme pidevalt mõjutatud kõiksugu keskkonnas levivate toksiinide poolt. Neidsamu toksiine leidub ka sinu joogivees. Levinumad nendest on arseen, kloor, kloroform, fluoriid, plii, kroom-6 ja perkloraat. 

On ka hulga teisi aineid nagu pesti-, fungi- ja herbitsiidid (nt. glüfosaat), retseptiravimid (nt. antibeebipillid) ja keemiatööstuse jääkained, mis on juba loodud niimoodi, et nad suudaksid ka väga imeväikestes kogustes organisme mõjutada. See tähendab, et tervise kahjustamiseks ei ole palju tarvis. 

On olemas ka saasteained, millega sinu immuunsüsteem ei suuda võidelda: mitmesugused kemikaalid, plastosakesed ja plii (maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel puudub ohutu pliiga kokkupuute tase). 

Pikemaajalised sümptomid võivad olla kõrge vererõhk, erisugune organite kahju ja nõrgestatud immuunsüsteem. Soovin siinkohal rõhutada, et ei ole olemas ühte kindlat tegurit, mis meid haigeks teeb või meid kiiremini vananema paneb. Vananemine on kumuleeruv kahju, mida tekitavad väikesed keskkonnast ja elustiilist tingitud solvangud meie kehale. 

Et saada aimu meie igapäevases keskkonnas levivatest tervisele kahjulikest ainetest soovitan väga lugeda Anthony G. Jay “Estrogeneration: How Estrogenics Are Making You Fat, Sick, and Infertile”.

Pidev krooniline kokkupuude erinevate saasteainetega kahjustab meie DNA-d. Selline kahju ei ole koheselt märgatav, vaid ilmneb alles mitukümmend aastat hiljem. Oled kunagi mõelnud miks mõni vanainimene on energiline ja hea tervise juures, ent tema eakaaslased ei jaksa isegi trepist üles minna? Tõenäoliselt on üks vastutavatest teguritest elu jooksul kuhjunud kahju. Mida vähem sa oma keha kahjustad, seda tervislikumalt sa vananed. 

Tähendab, seda pikemalt saad oma elu tervet ja energilist perioodi nautida. Tervislike eluviiside järgimise eesmärk ongi endale võimalikult vähe kahju tekitada ja võimaldada oma kehal normaalse elu elamisel koguenud (möödapääsmatu) kahjuga toime tulla. 

Õnneks ei pea sa kaua ootama, et puhta vee joomise kasulikke mõjusid märkaksid. See pole ehku peale minemine. Tuntud Ameerika vee-ekspert ja teadur dr Gerald Pollack on korduvalt välja toonud, et ebakvaliteetse joogivee väljavahetamise järel patsientide tervis paraneb—mida olen ka ise kogenud. Eriti märkimisväärsed muutused on kognitiivsete ja füüsiliste võimete paranemine ning peavalude vähenemine. 

Kuidas vett puhastada?

Vee puhastamise tehnoloogiatel on pikk ja põnev ajalugu: mõned neist efektiivsemad kui teised. Levinumate meetodite võrdlust saad lugeda siit.

Antud hetkel on pöördosmoos parim ja ühtlasi ka levinuim joogivee puhastustehnoloogia. Pöördosmoos on mitmeastmeline protsess, mis suudab eemaldada veest 99% kõik üleliigsed tervistkahjustavad ained.

Pöördosmoosi efektiivsus

Vaatamata sellele, et pöördosmoosiseadmed on väga tõhusad, on neid kallis installeerida ja ülal pidada. Nad raiskavad puhastus protsessi käigus palju vett (iga liitri puhta vee tootmiseks kulub lisaks 1-3 liitrit vett) ja kui neid ei hooldata professionaalselt iga poole aasta tagant, võivad nad hoopis mürgist vett tootma hakata. 

Kuna klassikalised kraanikausi alla paigaldatavad pöördosmoosi süsteemid ei saa oma disaini tõttu kunagi päris tühjaks, hakkavad juba filtreeritud vee mahutis bakterid vohama. Ja isegi kui tellida professionaalne hooldus, on oht, et seda ei tehta õigesti (mahutit ei steriliseerita korralikult), mis tähendab, et kokkuvõttes võib tehnoloogia, mis su tervist säästma peaks, seda hoopis kahjustada.

Filterkannud ei ole samuti hea lahendus lihtsalt kuna nad ei ole loodud eemaldama põhilisi toksiine sinu joogiveest. Nad suudavad vähendada mõningaid üksikud saasteaineid ja annavad veele parema maitse, aga sellega nende tõhusus piirdubki. 

Populaarsust kogub UV valgusega vee steriliseerimine, kuid see ei suuda eemaldada vette lahustunud tahkeid aineid. Ja UV tapab ära patogeenid, kuid ei suuda surnud bakterite jääke veest eemaldada. 

Destilleerimine on tõhus mikroobide ja vees lahustunud tahkete ainete eemaldamisel, kuid jääb hätta veega sarnase keemistemperatuuriga kemikaalide eemaldamisel. Samuti on kogu destilleerimise protsess aeganõudev ja energiakulukas ning destilleerimise masinaid on keeruline hooldada ja puhastada. 

Mis on siis parim lahendus?

Kuna ma olin kursis pöördosmoosisüsteemide miinustega ja ma ei soovnud oma kööki ümber ehitada, leidsin enda jaoks parimaks lahenduseks selle lauapealse pöördosmoosiseadme. Kokkuvõttes oli see kordades soodsam, mugavam kasutada ja sellel ei ole kraanikausi aluste pöördosmoosisüsteemidega seotud probleeme. 

Huvilised saavad ka €25 soodukat kupongiga puhasvesi25.

Me vajame puhast vett, et olla terved ja, et meie keha töötaks korralikult. Julgustan kõiki (joogi)vee teemasid veel iseseisvalt edasi uurida!

Üsna pea tulevad juba järgmised veeteemalised artiklid, kus me lähme kõigega… Sügavamale.

Järgmisena:

  • Kui palju vett tegelikult jooma peame
  • Vesinik, vesinikuga rikastatud vesi ja miks aluseline vesi ei toimi
  • Deuteeriumivaene vesi ja aatomi tasemel tulevikumeditsiin
  • EZ vesi, vee neljas seisund ja veeteaduse huvitav-veider ajalugu
  • Quintoni mereplasma ja miks kogu vere asendamine mereveega ei ole surmav
  • Vee mälu, esoteerika ja kuidas see kõik võib teoreetiliselt võimalik olla